Päkapiku loodus- ja reisikirjad: II Eesti Naiste tantsupidu

See on selline eriline postitus. Otsisin talle kodu oma teistes blogides ja leidsin ikkagi, et siia sobib ta kõige paremini. See on natuke lugu II Eesti Naiste tantsupeost, natuke lugu minu tublist pojast ja natuke lugu tema toredatest sõpradest rahvatantsuansamblist Tarbatu.
Piletid suurele peole said ostetud natuke enne seda kui Tarbatu pidas Vanemuises oma juubelipidu. Siis sai naljaga pooleks öeldud, et me isaga oleme see aasta 70 eurot tantsupiletite alla pannud, katsu sa poisske nüüd meid alt vedada. Ei ta vedanud.
Mina pisut vedasin teda alt - kukkusin jala nädal enne suurt pidu kipsi. Selle nahka läks nii mõnigi asi.

Täna räägin siiski suurest peost enesest. (Alustan meelega lõpupildist, et näidata kõiki 5000 übertublit korraga)

Pean patuga pooleks tunnistama, et minule oli see üldse esimene suur tantsupidu kohal olla. Teades, mis tingimustes tegid need vaprad inimesed proove 2 päeva enne ja kui palju tööd ja vaeva oli taustal, siis see, mis peo esimesel kontserdil minu silmade ees lahti rullus oli.... sõnatukstegevalt ilus.
Aitäh teile rahvatantsijad! Minu kummardus!

5300 püsielanikku linnas, 2000 pealtvaatajat, 394 rahvatantsijate rühma ehk 5000 tantsijat, selline on selle päeva statistika, kui lisada siia veel laadalised, siis oli Jõgeval Jõgeva kohta ohjeldamatult palju inimesi.
Staadion taastub, inimesed taastuvad, aga emotsioonid jäävad.

Vaatan täna taas pilte, tuletan meelde ja naeratan. Vaadake teie ka.